Keerulisteks aegadeks valmistumine ei tähenda hirmu foonis elamist. Kuigi me alati loodame, et kõige hullemad stsenaariumid jäävad vaid mõtteks ega muutu kunagi reaalsuseks, on alati mõistlikum olla valmistunud kõigeks. Ja valmistuda enda seatud tingimustel – hirmuvabalt, maandatult ja läbimõeldult.
Ettejuhtuv kriis ei pea olema ainult inimtekkeline – ka äikesetorm, pikaajalisem elektrikatkestus, looduskatstroof võivad põhjustada päevi kuni nädalaid kestvaid segaseid aegu, kuniks normaalne olukord jälle taastub.
Selleks, et sellised ootamatud juhtumid sind, sinu pere ja ühiskonda tervikuna rivist välja ei lööks, on tark igal täiskasvanul sellisteks ootamatusteks mingil määral valmistuda. Täpselt nii palju, kui endal parasjagu rahaliselt ja ajaliselt võimalik on.
Toidu targasti varumisega pole sul kaotada midagi!
Halvimal juhul pead oma sahvrivarud lihtsalt ajapikku ise ära tarbima. Ka Meditsiinimeedium Anthony William on maininud, et toiduhinnad lähevad ajas ainult üles, nii et täna ostetud terviklikud toiduvarud, mis säilivad 3, 5 või 10 aastat, on isegi rahaliselt mõistlik investeering.
Selles artiklis loodan ammendavalt vastata järgmistele küsimustele:
- Mis on ootamatusteks / kriisideks valmistumise juures kõige olulisem?
- Mida varuda?
- Kui suured peaksid kodused varud olema?
- Kas see ei ole hirmus elamine?
- Mul ei ole raha, et varusid osta, mida teha?
- Mul ei ole väikeses korteris ruumi, mida teha?
Normaalsus 100 aastat tagasi = hirmus elamine ja ekstreemsus tänapäeval?
Kui sa veidi selle peale mõtled, siis veel sada aastat tagasi oli suur osa ühiskonnast, näiteks maarahvas ja talunikud, võimelised suhteliselt iseseisvalt hakkama saama. Oma toit oli sahvris ja keldris, oma vesi kaevus, tuba köeti puudega ja nii elatigi. Kodused toiduvarud moodustasid tihti poole aasta koguse või enamgi.
Need inimesed ei elanud hirmus, see oli lihtsalt reaalsus, mõistlik ja jätkusuutlik elamise viis. Miks me tänapäeval nimetame seda hirmus elamiseks ja ekstreemsuseks?
Toiduvarude hoidmine, eriti meie külmas kliimavöötmes, on täiesti normaalne ja võiks vabalt olla rohkemate inimeste elu osa. Seda lihtsalt kaasaegsel moel.
2 kõige olulisemat sammu kriisiks valmistumisel
- Samm 1. Esimeses järgus tasub igal juhul investeerida teadmistesse, oskustesse ning perekonnaga läbi mõelda tegutsemis- ja kriisiplaan.
Soovituslik on plaan ka paberile kirja panna, et kriisi keskel vähemalt paber kaine mõistuse säilitaks 😉. - Samm 2. Teiseks oluliseks sammuks on varuda toitu, vett, varustust ja muud vajalikku.
Üldiselt oled sa juba 80 protsendist tänapäeva inimestest paremas seisus, kui sul on kodus vähemalt kahe nädala vee- ja toiduvarud.
Sa ei pea kohe täna poodi jooksma – teeme seda hirmuvabalt ja rahulikult läbi mõeldes. Ma annan oma parima, et sind selle artikliga inspireerida ning jagada häid praktilisi soovitusi, mis meie isiklikus elus on hästi toiminud.
14 päeva toiduvaru – hea aeg, mida sihtida!
Tavaliselt 14 päeva jooksul enamik kriisid lahenevad või leiavad vähemasti mingi selginemise. Näiteks elektrikatkestused ja tormikahjud on enamasti juba mõne päevaga lahendatud. Ja isegi kui ettejuhtuv kriis ei lahene 14 päeva jooksul, siis selle aja jooksul tekib sul võimalus inimestega koopereeruda ning leida uusi loomingulisi viise, kuidas olukorraga paremini toime tulla.
Kui 14 päeva varusid ei ole võimalik kodus hoida…
…siis aruta sõprade või sugulastega läbi, äkki saad nende juures hoiustada oma varusid.
Mida varuda?
Jagan nimekirja asjadest, mille ostmist ja varumist soovitan kaaluda. Ja seda ajal, kui kõik asjad on ilusti poes saadaval.
Artikli lõpus jagan ka ühe lihtsa lahenduse, kuidas kõigest ühekordse 100€ ostuga saad enda perele tekitada 2 nädala toiduvaru ning seeläbi pere kindlustunnet hüppeliselt kasvatada.
Kuid enne kui nimekirjani jõuan, alustame algusest. Nimelt kõige lihtsamal, füüsilisel baastasandil on meil ellujäämiseks vaja täita ainult 4 valdkonda.
Need on:
- Vesi
- Toit
- Peavari
- Energia
Nr. 1: Vesi
Vee puhul tasub teada, et keskmiselt kulub inimesel kolm liitrit vett päevas. Seda nii söökide valmistamiseks kui ka lihtsalt joogiveeks. Seega, 4-liikmeline perekonna puhul 12l/päevas.
Kahe nädala varudeks oleks vaja suurt 200l tünni, mida on võimalik kuhugile paigutada eramajas, kui oma isiklik kaev puudub. Kuid kortermajas elades võid pigem mõelda 3L veekanistrite peale, mida võiks mingis koguses ikkagi varuks olemas olla. Kas just 60 kanistrit on vaja, aga vähemalt 3, parem kui 5-10 kanistrit oleks olemas. Kortermajas elades tasuks läbi mõelda, kust oleks võimalik vett juurde hankida, kui kodust kraanist enam vett ei tule.
Vee hoiustamisele lisaks pead teadma, kuidas vett puhastada ning joogikõlbulikuks muuta, kui näiteks elekter peaks ära minema. Kasuks tulevad veefiltrid, väikesed gaasipõletid vee keetmiseks/desifintseerimiseks.
Nr. 2: Toit
Toitu vajab keskmine täiskasvanud inimene 2000-2500 kcal päevas, kuid hädajuhtudel saame hakkama ka vähemaga, näiteks 1500 kcal.
Rasket füüsilist tööd tehes – näiteks küttepuid lõhkudes, vajame julgelt üle 3000 kcal päevas. Väiksed lapsed vajavad vähem ~1000-2000 kcal päevas. Kuid alates 13. eluaastast võid arvestada, et laps sööb täiskasvanuga võrreldava koguse kaloreid päevas.
Näide 4-liikmelisest perest ja selle vajadustest:
Ema, isa ja 2 last. Laste vanused 4 ja 13.
Kogu pere kalorivajadus ~7500 kcal päevas.
Vee vajadus ~12L/päevas (joomiseks ja toidu valmistamiseks)
Koostasin sulle nimekirja tervislikest hästi säilivatest terviktoitudest
See nimekiri arvestab ka terviseaspekte. See tähendab, et siin nimekirjas ei ole piimatooteid, gluteeni sisaldavaid tooteid, mune, ohtlikke lisaaineid sisaldavaid toite jne.
Kindlasti ei pea sul kõik väljatoodud toidud kodus olema. Pigem võta seda nimekirja kui suunanäitajat (võid ka selle nimekirja endale kas või välja printida) ning kohanda vastavalt oma olukorrale.
Valmis igaks elu juhtumiks!
Nimekiri kauasäilivatest toitudest
- Teraviljad (kaloriallikas)
- Hirss
- GV kaerahelbed
- Sorgo
- Kinoa
- Tatar, tatrahelbed
- Riis (valge riis säilib paremini, pruun on tervislikum)
- Kuivatatud oad, läätsed, herned, kikerherned
- Konserveeritud oad, läätsed, herned, kikerherned
- Pastatooted, näiteks hernemakaronid, riisinuudlid, oanuudlid
- Erinevad jahud, näiteks kaerajahu, riisijahu, kikerhernejahu, kartulitärklis
- Tomatipasta (ilma sidrunhappe ja maitsetugevdajateta variant)
- Idude/võrsete kasvatamise komplekt ja seemned (värske toit, vitamiinide ja kattebiootikumide allikas)
- Mesi
- Vahtrasiirup
- Kuivatatud puuviljad, näiteks
- Datlid
- Pirnid
- Aprikoosid
- Rosinad
- Viigimarjad
- Pähklid ja seemned
- Dulse helbed, norilehed jm vetikad
- Päiksekuivatatud tomatid
- Kookospiim
- Tahhiini
- Külmkuivatatud supertoidud (vaatamata pakendi kuupäevale, säilivad külmkuivatatud tooted üle 10 aasta)
- Spirulina
- Odraorase mahlapulber
- Külmkuivatatud marjad, näiteks metsmustikad
- Külmkuivatatud pitaya (draakonivilja) pulber on väga tervendav toit
- Kuivatatud ravimtaimed ja taimeteed
- Puuviljamäärded, -püreed (ilma lisatud suhkru ja sidrunhappeta)
- Külmutatud toidud. (Iga kriis ei tähenda elektrikatkestust. Ja isegi kui elekter katkeb, saad võtta plaani hakata esimesena sööma just külmutatud toiduvarusid.)
- Marjad (mustikad, vaarikad, maasikad, mango, kirsid jm)
- Köögiviljad (herned, brokkoli, brüsseli kapsas jm)
- Värske kraam
- Banaanid (värsked ja sügavkülmutatud)
- Küüslauk, ingver, sibul
- Kartulid ja teised kauasäilivad köögiviljad (keldris hoiustamiseks)
- Maitseained ja tervist toetavad ürdid
- Sibulapulber
- Küüslaugupulber
- Tüümian, pune, salvei, rosmariin, basiilik jms
- Kurkum
- Koriander
- Paprikapulber
- Meresool
- Toidulisandid (hädavajalik kriisi- ja koduapteek) – kriisi ajal ei pruugi arstiabi olla lihtsasti kättesaadav. Tasub teada, kuidas end ise tervena hoida ning terveks teha.
- B-12, Tsink, Sidrunmeliss, C-vitamiin
- Teised olulised toidulisandid, mida vajad, näiteks lüsiin, magneesium, kassiküüs, lagritsajuur ja kurkumiin.
- Esmaabikomplekti võib kuuluda veel ka hõbedasprei (nt Sovereign Silver) ja taruvaik (Vimergy PropolisPure).
- Ära unusta ka oma koduloomade toiduvarusid.
3. Peavari
Tõenäoliselt on sul peavari olemas, kuid see ongi rohkem mõttetöö, juhuks kui olemasolev peavari/elupaik ei peaks enam mingil põhjusel sobima.
Näiteks siis, kui su majas või korteris ei ole võimalik tuba kütta ning tuleb mõelda ajutisele ümberpaiknemisele – kas leidub sugulasi, kelle abiga võid arvestada ja ligipääs autole koos piisava kütusega, millega nende juurde sõita?
4. Energia
Peamiselt kütus ja toasoe. Elektrikatkestuse puhul kaob enamikes tänapäeva majades ka küte, seega mõtle läbi, kas annab olukorraks ka ennetavalt valmistuda.
Elektrigeneraatori ost, kütuse varumine või mõnel juhul ka päikesepaneelidesse investeerimine on tänased võimalikud variandid. Ka puuküttel toimivad energialahendused sobivad.
Muu varustus, mille peale mõelda
- Kummikindad
- Desinfitseerivad niisked salvrätikud
- Taskulambid ja varupatareid
- Küünlad
- Kriisiraadio
- Respiraator / mask
- Õhupuhasti
- Esmaabikomplekt
- Tualettpaber ja hügieenitarbed
- Sularaha
Lisaks olukorrale vastavalt
- Retseptiravimid (kui sulle on need hädavajalikud)
- Matkavarustus (kui tead, et pead kriisi ajal kodust kindlalt lahkuma)
Ära lase pikast nimekirjast end stressi viia. Kordan veelkord, et sa kindlasti ei vaja kõiki asju siin nimekirjas – eriti linnas elades. Korteris ei pruugi olla ruumigi kogu selle kraami hoiustamiseks.
Meie kehad on üllatavalt vastupidavad!
Kuigi eelpool toodudnimekiri on üsna pikk, siis mõnda asja nimekirjas piisab ainult ühest purgist või ühest karbist. Eeldusel, et sa sööd hetkel mitmekülgset toitu ja ei võitle aktiivselt mõne tõsise haigusega, mille tõttu võivad su keha vitamiinivarud olla madalad, siis su keha saab hakkama üsna pikka aega ühekülgsel nii-öelda “vitamiinivaesel” toidul. Näiteks ainult teravilja süües. See ei ole ideaalne ning seetõttu oleks hea ära õppida kodune idude ja võrsete kasvatamine.
Mida arvan matka ja kriisi toidukomplektidest?
Üldiselt ma neid ei soovita. Matka ja kriisi toidukomplektid sisaldavad enamasti ebavajalikke lisaaineid, paljud neist on madala toiteväärtusega ning odavama otsa komplektid maitsevad üsna halvasti. Milleks teha kriisiolukord endale veel raskemaks halvasti maitsva ning kehva enesetunnet põhjustava toiduga?
Matkatoit võib olla 35x kallim võrreldes tavalise toiduga
Matkapoodides leidub ka puhtaid ja maitsvaid komplekte, aga nende hinnad on üsna krõbedad ning need ei ole kodusteks kriisiolukordadeks mõeldud. Need on mõeldud enamasti matkadele – kus seljakoti kogukaal on väga oluline.
Näiteks üks turul leitav külmkuivatatud matkaeine 100g: maitsev, puhta koostisega ning hästi säiliv, sisaldab ~470kcal, kuid maksab ~7€/pakk. Päevase vajaduse katmiseks kuluks 21€. Kogu pere vajadused lausa ~84€/päevas.
Võrdleme seda näiteks kuivatatud riisiga. Sama energia saad kätte 0,15€ eest riisist või 0,20€ eest läätsedest. ~35x hinnavahe, kui mõõta ainult kaloraaži. Kuid ega me muidugi ainult keedetud riisi ei taha süüa. Lisame oma toidule ka maitseained, tomatipastat ning üht-teist veel, mis parasjagu kapis saadaval on ning saame korraliku 500+kcal roa valmistatud kõigest 0,50 – 1€ eelarvega. Kogu pere saab saab toidetud 5-10€ eelarvega päevas ka keset kriisiolukorda.
Tee ise kriisikomplekt!
Jagan sinuga minu arvates kõige lihtsamat, odavamat ja realistlikumat kriisiks valmistumise toidukomplekti.
Kauasäilivad teraviljad kaanega plastämbris.
Vaja läheb:
- 20L plastämber koos kaanega – näiteks see ämber
- 15kg teravilja – valge riis, kaer, läätsed, hirss, tatar
(Soovitavalt 500g – 1kg pakkides)
Juhised:
Täida 20L ämber vastava teraviljaga – näiteks valge riisiga. Lao toit ämbrisse originaalpakendis, näiteks 500g/1kg pakkides – see aitab kogu laari hügieeni ja puhtust säilitada pärast ämbri kaane avamist. Kui midagi halvaks läheb, ei lähe kogu ämber korraga. Kui ämber on tooteid ääreni täis pandud, sule tihedalt kaanega (võid ka ämbrisse lisada niiskuse/ ja või hapnikuimajaid, aga see ei ole ilmtingimata vajalik) ning märgi ämbrile peale, mis seal sees on ning mis on tootja poolt antud “parim enne” kuupäev.
Hoiusta seda ämbrit kuivas, pimedas ja jahedas (~20°C on okei) ruumis, niiskelt põrandalt üles tõstetuna – näiteks puidust alusel, kapis või riiulil.
Peamised ohud toidu pikaaegsel säilitamisel
- Kahjurid – hiired ja toidukoid. Hiired ei tohiks hoiustavasse ruumi sisse pääseda. Hiired närivad aja jooksul ka paksu plastämbrisse augu sisse. Koid paksust plastikust läbi ei näri, aga õhukesest kilepakist küll.
- Niiskus – suur niiskus pressib ajapikku läbi praktiliselt kõigest. Ka plastik on tegelikult poorne ning kui niiskus pääseb toidu sisse, siis võib toit minna kiiremini hallitama.
Miks betoonpõrandal või keldris ei soovitata sellist ämbrit hoiustada?
Sest ka kõige tihedam plastik laseb ajapikku niiskust läbi nii läbi seinte, aga ka läbi põhja. Külm ja niiske betoonpõrand muidu kuivas ruumis lühendab ämbris oleva toidu eluiga. Tõsta toit põrandalt üles, kas või lihtsa lauajupi peale, ja asi on lahendatud.
Ideaaltingimustes säilib toit sellises ämbris kuni 20 aastat
Valge riis säilib ideaaltingimustes sellises ämbris kuni 20 aastat. Kuid realistlikult uuendaksin ma selle ämbri sisu iga 3 kuni 5 aasta tagant. Et toidu uuendamine oleks loomulik, on oluline panna ämbrisse toit, mida su pere ka igapäevaselt/-nädalaselt sööb.
Kaua sellest ühest 20L ämbrist ~15kg toiduga jätkub?
15kg kuivatatud valget riisi sisaldab umbes 55 000 kcal. 100g kuivatatud riisi – 350-370 kcal. Kõlab üüratult palju, kuid 4-liikmelisele perele on see umbes 7 päeva varu.
Läätsed, tatar, kaer ja muud taolised teraviljad sisaldavad kuivatatud kujul sarnases koguses kaloreid. 15 kg süsivesikurikast toitu tähendab kusagil 52 000 – 60 000 kcal.
Ehk lihtsustatult
- 1 ämber = 28 päeva varu ühele täiskasvanule
- 1 ämber = 7 päeva varu neljale inimesele.
Kahe nädala toiduvaru saavutamiseks tuleks 4-liikmelisele perele kokku panna 2 sellist ämbrit. Näiteks üks kuivatatud riisi ämber ja üks kuivatatud läätsede/ubadega ämber.
Kui palju selline ämber maksab? (2026.a kevade seisuga)
- 2 x ämbrit koos kaanega ~14€
- 30kg riisi: 15€ – 90€
Kõige odavama riisi leiad kusagil ~0.50€/kg. Kuid seda ma pigem ei soovitaks, kui sa just ei ole riisi maitses ja kvaliteedis 100% kindel.
Tavaline veidi kvaliteetsem riis 2-3€/kg, mahe riis ~4-5€/kg.
NB! Osta teravili, mida sa reaalselt kriisi ajal ka sööksid. :)
Keskeltläbi 100€ investeering ja natukene askeldamist ning su perel on kahe nädala kriisiolukorra kalorivajadus kaetud (eeldusel, et veekeetmise võimalus on olemas).
Läätsedest, tatrast, hirsist, ubadest ja teistest täitetoitudest on samuti võimalik ~100-150€-ga kokku panna kaks sellist ämbrit.
Kokkuvõtteks
Pigem on hea, kui sul on vähemalt 7-14 päeva toiduvarud kodus olemas. Ma ütleks, et 80-90% elu keerulisemad juhtumid on sellega kaetud. Kuid ära unusta ka oma teadmistesse ja oskustesse investeerida. Ma ei tea, kuidas sinuga lood on, aga minule annab väikese toiduvaru omamine kodus meelerahu, suurendab kindlustunnet ning vähendab hirmu tulevikusündmuste osas.
Rahumeelselt ja hirmuvaba elu soovides,
Erki Elusväli tiimist.
